Olukord Eestis ja maailmas

Vaimse tervisega seotud majanduslikud ja sotsiaalsed kulud on ühiskonna jaoks märkimisväärsed. Otsesed kulutused vaimse tervise teenustele Euroopa Liidus on hinnanguliselt 15% kogu
tervishoiukuludest (1,5% SKPst) ja vaimse tervisega seotud kulu kokku olid
hinnanguliselt pea 5% SKPst.
Vaimset tervist mõjutavad tegurid:
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on välja toonud, et vaimset tervist mõjutavad nii
inimese individuaalsed omadused, kogemused ja käitumismustrid kui ka
sotsiaalmajanduslikud olud ja keskkond. Need tegurid on omavahel vastastikuses seoses ja võivad olla nii riski- kui kaitsefaktoriteks.
Hinnanguliselt kannatab Eestis vaimse tervise häire all 14,5% elanikkonnast
Vaimse tervise häirete diagnoosimise sagedus ja ka diagnoosid varieeruvad
inimese elukaare jooksul. Vaimse tervise diagnoosid kasvavad varajasest elueast alates, püsides kõrged kogu terve täiskasvanuea ning langevad alates 70. eluaastast.
Vaimse tervise häired on noorte (5–14-aastased) hulgas üheks olulisemaks haiguskoormuse
põhjuseks. Noorimas vanuserühmas (kuni 4-aastased) on levinuim vaimse tervise häire
diagnoos autism (44,5%). 5–14-aastaste seas on valdavad käitumishäired (32%), tähelepanu-
ja hüperaktiivsushäired (22,7%) ja ärevushäired (22,6%) ning 15–19-aastaste hulgas ärevushäired (18,5), käitumishäired (17,3%) ja depressiivsed häired (14,9%).
Täiskasvanueas on diagnoosid mõnevõrra teistsugused. Vanuserühmas 20–59 on levinuim
vaimse tervise häire diagnoos alkoholi tarvitamise häire (31,7%), millele järgnevad
depressiivsed häired (19,8%) ja ärevushäired (14,4%). Alates 60. eluaastast on levinuimad
depressiivsed häired (40,8%), neile järgnevad alkoholi tarvitamise häire (18,6%) ja
ärevushäired (16,6%).
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles
inimene realiseerib oma võimeid, töötab ja tuleb toime igapäevaelu pingetega.
Seega on vaimne tervis midagi enamat, kui psüühikahäire – see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa.
Pikaajaliste vaimse tervise haigustega inimeste eluiga on keskmiselt 15–20 aastat lühem.
Positiivse vaimse tervise all peetakse silmas inimese vaimset heaolu, mis aitab suhestuda ja kohaneda ümbritseva keskkonnaga.
Negatiivne vaimne tervis kätkeb endas psüühikahäireid ja vaimse tervise
probleeme kus rõhk on abi andmise võimalustel, sealhulgas toimetuleku toetamisel ja ravil. Kõige
suuremad kulud ühiskonnale kaasnevad negatiivse vaimse tervise tagajärgedega (raviga)
tegelemisel.
Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad igal aastal. Kulutusi on aga võimalik vähendada
tõenduspõhise ja järjepideva ennetustööga.Suur osa vaimse tervise probleemidest on ennetatavad ja ravitavad.
Eestis on hetkel jätkusuutlikud ja vähem kulutusi nõudvad meetodid just ennetus ja varane sekkumine vaimse tervise häirete vähendamiseks.
Eesti oli siiani üks vähestest Euroopa riikidest, millel ei olnud riiklikku vaimse tervise poliitika
raamdokumenti ning selle puudumine on olnud takistuseks valdkonnaülesele ja laiapõhjalisele
arengule ja abi ning ravi kättesaadavusele.

ROHELINE RAAMAT annab hea ülevaate vaimse tervise olukorrast Eestis võrrelduna olukorraga maailmas
https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/vaimse_tervise_roheline_raamat_0.pdf