Projekti “Kogemus õpetab” seisukohast on kõige olulisem mõista inimese personaalset taastumist, mis küündiks kogemusest tuletatud teadmisteni, mida on võimalik arusaadaval moel jagada ka asjasse otseselt puutumatute inimestega, et luua suuremat arusaamist elust psüühikahäiretega. Projekti raames on plaanis avaldada 11 kogemuslugu, mistõttu oli oluline osaleda Recovery Oriented Care (ROC) taastumise mõtteviisi tutvustaval rahvusvahelisel koolitusel, mis toimus 2024 aasta oktoobris neljal reedel. Koolitus jaotus igale päevale ulatuvaks neljaks eri teemaks ja EPillist osalesid sellel antropoloog Triin ning liidu tegevjuht Lenne. Koolituse eestvedajateks on The CARe network, Eesti Psühhüsotsiaalse Rehabilitatsiooni Ühing (EPRÜ), Centre for Mental Health Care Development, University of Applied Sciences Utrecht, University of Applied Sciences Windesheim ja Tartu Ülikool ning selle rahastajaks on Erasmus+ programm. Allolev on kokkuvõte koolitusel saadud infost ja annab ka viiteid teema edasiseks uurimiseks.
Esimene teema oli taastumine ja seda defineeriti kui individuaalselt unikaalset protsessi, milles ületatakse haigusest tulenevad piirangud. See on isikliku kasvamise teekond, milles muutuvad inimese suhtumine, väärtused, tunded, eesmärgid, oskused ja rollid. Taastumise mõtteviis keskendub rõhutatult personaalsele taastumisele, mis kulgeb kõrvuti kliinilise taastumisega. Kliiniline taastumine omab personaalsega võrreldes väiksemat rolli, sest inimese toimetulek oma eripäradega on elukestev protsess, mitte ainult sümptomite vähenemise alusel “toibumine”. Taastumine on subjektiivne kogemus, mida pole võimalik personaalsest kogemusest lähtuvalt objektiivselt hinnata ja võtmerolli selles mängivad turvaline keskkond, autonoomsus ning kontrolli omamine ja vastutus oma elu suhtes. Taastumise protsess sõltub kuuluvustunde võimalikkusest, tähenduslikest suhetest ja toetusest ning oma koha ja rolli leidmisest.
Teine teema oli kogukond, mis on väga oluline haigusest (sellega seotud kriisist ja traumast) taastumisel, kuna mõistvad suhted loovad turvalise keskkonna, kus inimene saab avatult ja hinnangute vabalt suhelda. Kogukonnad võivad olla väga erisugused ning nende loetelus viitas koolitaja järgnevatele võimalustele (Gilchrist, 2019):
- asukohapõhised,
- identiteedist ja huvist lähtuvad,
- ühisel eesmärgil või praktikal rajatud,
- organisatsioonilised (EPill), toetusel põhinevad kogukonnad (tugigrupid) ning
- asjaoludel põhinevad kogukonnad, mis koosnevad ajutistel põhjustel kogunenud inimestest.
Kogukonnas kujunev usaldus määrab selle tugevuse ja see pole kunagi tugevam kui inimene, kes tunneb usaldust kõige vähem (Cormac Russell). Inimene on suhestuv, sotsiaalne olend ja mõistmine on inimlik vajadus, mida saab täita teiste keskel olemine. Vaimse tervise raskustega inimesed võivad vajada abi teiste inimestega suhete loomisel või komplekssetes suhtedünaamikates orienteerumiseks. Võimestavateks suheteks saab pidada neid, mis aitavad raskustes inimesel suhtlemisoskusi arendada. Kogukonna puhul on oluline, et inimene saab olla tema ise ja sellist turvatunnet loob rahumeelsus, stabiilsus ning privaatsus ja see peaks toetama positiivse identiteedi kujunemist ning hoidmist.
Kolmas teema oli kogemusteadmine (experiential knowledge). Kogemusteadmine on võrdväärne teiste teadmiste omandamise allikana, milleks on teaduslik ja praktilis-metodoloogiline professionaalne teadmine. Omaette vaadatuna on kogemusteadmine veel omakorda kolmeks jaotuv ja sel on hierarhiline järgnevus, seega võiks sellest rääkida mitmuses.
- Kogemusteadmiste esimene etapp on läbielatu teadvustamine ehk elatud kogemus (lived experience), mida saab jagada ja mõtestada läbi narratiivi (kogemuslugu) ning millest lähtuvalt on võimalik peegeldada endaga toimunu erisuguseid tahke. Eelkõige aitab enda läbielatu teadvustamine ja sellest narratiivi loomine mõista iseenda elu ning seeläbi jagada enda läbielatud raskusi teiste inimestega arusaadaval moel, kuna elukogemused on läbi protsessistud ja sõnadesse pandud.
- Kogemusteadmine ehk kogemusest tuletatud teadmine (experiential knowledge) tähendab kompetentsuse arendamist, mille aluselt mõista, nii enda kui teiste kogemuslugudes, elatud kogemusi laiemalt. Kogemusest tuletatud teadmine loob raskusi läbi elanud inimeses ka ruumi teiste inimeste kogemuste jaoks, väljendudes enda kogemusest laiemat mõistmist, mis on inimeste kogemustes sarnast ja erinevat. Näiteks saab psüühikahäiret kogenud inimene, kes on piisavalt taastunud, kohates võõrast, kel on samad sümptomid, olla talle toeks, sest ta teab, kuidas raske periood üle elada. Piisava taastumise juures on inimesel kompetents mõista ka seda, et sama seisund varieerub inimesiti eri viisidel.
- Kogemusekspertiis (experiential expertise) on võimalik juhul, kui eelnevate teadmise põhjal suudab inimene väga paljudes eri rollides navigeerida. Kõigil inimestel on kogemus milleski, mis tähendab, et nad on oma elu eksperdid, teades, mis nendega on juhtunud ja kuidas nad toimunut endale seletavad. Ekspertsus aga eeldab ka teadusliku ja professionaalse teadmise väärtuste kandmist ning suutlikkust ka neis sfäärides navigeerida, sest professionaalset teadmist ja elukogemusi ei ole vaja teineteisest eraldada.
Neljandaks teemaks oli koolitusel CARe metoodika tutvustamine. Akronüüm CARe tuleneb väljendist Comprehensive Approach of Rehabilitation ehk eesti keeles: rehabilitatsiooni kõikehõlvav lähenemine. Sisuliselt on tegu on eelkõige lähenemisega inimestesse, kui range meetodiga. Metoodika on rakendatav nende jaoks, kelle igapäevane töö on sotsiaalne, olles eelkõige suunatud abistavate elukutsete esindajatele. Antropoloogina sai selle abil kinnitust empaatia olulisus, nii enese kui teiste suhtes. Muus osas näis antropoloogilise distsipliini lähenemine sotsiaaltöö omast eri suundades liikuvat.
Vaata lisa CARe metoodika kohta:
- https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/care-metoodika-kui-koikeholmav-rehabilitatsioonikasitlus
- https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/inimese-tervikkasitlus-taastumise-pohimotted-ja-care-metoodika
- https://epry.ee/care-koolitused/
Edaspidi on tõenäoline ka koostöö projekti elluviijatega, et taastumise mõtteviisi Eestis laiemalt tutvustada, kuna kliiniline taastumine ei ammenda kõiki inimlikke vajadusi, mida taastumine hõlmab. Vaimse tervise antropoloogia suhe loo jutustamisse saab taastumise mõtteviisist väga palju tuge, kuna projekti “Kogemus õpetab” üks esmaseid eemärke on intervjueeritavate taastumise määra tuvastamine, mille jaoks taastumise mõtteviis annab olulised tugipunktid. Psüühikahäirega elamine tähendabki taastumise kontekstis just seda, et kogemuslooline (kogemusloo jagaja) on võimeline oma taastumisest rääkima väga põhjalikult – see annabki meie projektile väärtusliku kogemusloo, mida üldsusega jagada. Ka koolituse käigus kasutasid koolitajad taastumisest lähtuvat mõtteviisi, mis soodustas koolitusel osalejatel enda elukogemuste jagamist. Koolitusel osalenud Epill’I tegevjuht Lenne rõhutas, et tema jaoks oli see ideaalne näide märgatud ja aktsepteeritud olemisest ning toetas enesekaastunde arendamist, millest tõukuvalt on võimalik olla kaastundlikum ka teiste vastu.
“Kogemus õpetab” projekt on rahastatud Sotsiaalministeeriumi Strateegilise partnerluse raames, vaata siit https://epill.ee/rahastus/
