Kogemusloo metoodika loomine toimub Sotsiaalministeeriumi rahastatud projekti “Kogemus õpetab” raames aastatel 2024-2026. Toetudes teiste praktikute ja teoreetikute töödele, kes on sotsiaaltöö, psühholoogia, antropoloogia ja meditsiinisüsteemiga kokku puutunud, sisaldab metoodika eelkõige suure variatsiooniga tööriistakasti. Kogemusloo metoodika peamine eesmärk luua juhend koos kirjeldustega kogemuslugude tegemise protsessist; ja kogemuslugude esitamise kaudu vähendada kultuuris levinud stigmasid psüühikahäiretest. Selleks, et kogemuslood teeniksid oma eesmärki, annab see metoodika juhendi, mida arvesse võtta loo koostamisel ja esitamisel eri formaatides.
Metoodika on loodud antropoloogiliste välitööde raames, mille hulka kuulub vaimse tervise raskusi kogenud inimeste intervjueerimine, nende lugude toimetamine, koos koolitustel osalemine, võrgustiku loomine jm. Abiks on olnud kõik inimesed, kes on oma huvi projekti vastu üles näidanud, sealhulgas ka need, kellega tervikliku looni ei ole jõutud, kuna tänu neile selgus, millest tuleks lähtuda, et mõista taastumise mitmepalgelist olemust. Alljärgnevaga kirjeldan kõiki tegevusi, millega on möödunud aastal tegeletud teekonnal toimiva kogemuslugude tegemise metoodikani.
Meetodi kirjutamine on vajalik, et luua arusaadav uurimistöö ülesehitus ja sisu. Alustasin esimest aastat uurimistööga, milline oleks kõige parem teekond kogemuslooni jõudmiseks. Antropoloogina teadsin, et esmalt tuleb leida inimesed (tegime 2024 kevadel üleskutse EPilli Facebooki lehel). Intervjueeritavate leidmise järgselt tuleb end kurssi viia inimese häire eripäradega ning alles siis võib minna eelintervjuule. Eelintervjuude tulemuste analüüsimisel saab liikuda avaliku loo suunas. See eeldab, et on tuvastatud piisav taastumine ning teineteise mõistmine koostöö sujuvaks kulgemiseks. Meetodisse on need sammud kirja pandud põhjalikumalt, toetudes teadustöödele ning senistele kogemustele, mille maht töö käigus pidevalt suureneb. Metoodika struktuur kirjeldab koostöö etappe koos nende eripäradega ning selgitab eri formaatides lugude teostamise võimalusi.
Kokkulepete dokument on ajalik selleks, et piiritleda projekti tegevusega seonduvad eesmärgid, võimalused ja piirangud, sealhulgas ka antropoloogi tööeetikat, koostöö kriteeriume ja koolitusvõimalusi. Ka selle dokumendi sisu muutub aja jooksul vastavalt kogemustele kogemusloolistega ning nendega seotud koostöös kerkivate teemadega. Dokument saadetakse kogemusloolisele (kogemusloo jagajale) koostöö alguse faasis ning ta saadab selle allkirjastatuna tagasi antropoloogile. See protsess kinnitab, et inimene on aru saanud kokkulepete sisust. Vastan ka tekkinud küsimustele.
Kontaktide loomine kogemusloolistega. Kontakt on loodud 20+ inimesega, kelle seas on nii need inimesed, kes on ise pöördunud, ja neidki, kelle poole on pöördunud EPilli esindaja. Tehtud on intervjuusid 11 inimesega. Koostöö on jätkunud neist hetkel kaheksaga. Osadega nimekirjast tuleb alles ühendust võtta (vanemad kontaktid, mida pole loonud antropoloog) või uuesti ühendust võtta, juhul, kui inimene kontakti loomise momendil polnud valmis rääkima. Mõnel juhul on koostöö ka katkenud: inimene pole piisavalt taastunud või on rikutud kokkuleppeid. Koostöö partnerite leidmine on pidev protsess, kuid tegeleda saab inimeste lugudega järgemööda. Praeguses etapis (viimased kaks kuud) teen keskmiselt ühe intervjuu nädalas. Ka enne eelintervjuud on siiski vajalik eeltöö enne inimesega kohtumist. Olenevalt teema keerukusest võib selle protsessimine olla erisugune. Ka antropoloog on inimene, mis tähendab, et ka mina oma eripäradega (autism, K-PTSH) pean enda vaimset tasakaalu jälgima ning vastavalt sellele oma tööd planeerima.
Intervjueerimine koosneb mitmest etapist. Üldjuhul küsin inimeselt esimesed küsimused juba kirjateel, et tuvastada põhiandmed (häire, vanus, elukoht, kriisist möödunud aeg ja taastumise mõistmine). Oluline on aru saada, miks inimene on motiveeritud oma lugu jagama. Sellele järgneb eelintervjuu, kui oleme kokku leppinud aja ja koha kohtumiseks. Eelintervjuu ajal küsitlen inimest tema elu lõikes, kuna inimese elatud elu ning vaimse tervise probleem on omavahel seotud tervik. See intervjuu annab aimu inimese eripäradest ja elukogemustest, mis võivad ka olla seotud tema haigestumisega. Tahan aru saada inimesest endast, et saaksin tal aidata luua oma kogemuslugu, mis kirjeldab tema toimetulekut oma raskustest ülesaamisel ning säilitaks tema isikupära. Eelintervjuude etapis ilmneb koostöö dünaamika ning kogemusloolise eelistused ja võimalused. Iga intervjuu järgselt tuleb antropoloogil teha analüüs, enne, kui töö järgmine etapp on võimalik. Mõnel juhul teen ka mitu eelintervjuud. Koostöö viimane etapp on kokkulepitud formaadi jaoks vajaliku eeltöö tegemine, mis erineb vastavalt formaadile. Avalike intervjuude puhul valmistan ette küsimused ning toimub salvestamine. Kirjalike lugude puhul toimub mitmekordne teksti toimetamine seni, kuni mõlemad osapooled on tekstiga rahul. See protsess on oluline ka videoloo puhul, kus loo esitaja tekst peab olema korduvalt läbi töötatud kogemusloolise poolt, enne, kui filmimiseks aegagi kokku lepin.
Esimesed lõpustaadiumis kogemuslood – tänase seisuga on neid kolm, millest kaks on videolood, millele lisatakse ligipääsetavuse huvides toimetud subtiitrid. Videolood lähevad üles ka taskuhäälingutena audio formaatides. Üks on kirjalik kogemuslugu, mis ootab lõpetamiseks mõlemale osapoolele sobilikku aega. Esimene lugu on juba üleval EPilli YouTube kanalil: https://www.youtube.com/@EPillKogemus
Konverents, koolitused, suhtlemine teiste organisatsioonidega – taastumise ja meditsiini antropoloogiaga seotud teemadel on vaja teataval määral olla kursis ka teiste sarnastel aladel toimetavate inimestega. Heaks näiteks sellest on 2024 kevadel Lundis toimunud konverents, millest ka siin blogis kirjutanud olen. Hiljuti kohtusime ka Kogemusnõustajate Kojaga, kellega vahetasime ideid ja infot sisuliste tegevuste kohta. Samuti on regulaarsed kohtumised VATEKiga, mis hiljuti moodustas ka kommunikatsiooni töörühma, mil on projekti ühe eesmärgi täide viimiseks oluline roll. Metoodikast ja kogemuslugudest tuletatult on plaan ka 2026 aasta lõpuks valmis saada “Hea tava” psüühikahäirete kajastamiseks meedias – sel teemal tuleb aru pidada ka teiste VATEKi liikmetega, et oleksime ühises infoväljas ning saaksime esindada psüühikahäiretega inimesi parimal võimalikul moel. Koolitused kogemusloolistele ja liidu liikmete toimuvad projektijuhi Lenne organiseerimisel.
Kodulehe täiendamine: blogi, psüühikahäirete definitsioonid. See on järjepidev EPilli platvormi arendamine, et luua tõsiseltvõetav ja hariv esindusleht. Kindlasti ootame selle juures ka häid mõtteid ja sisu ka liidu liikmetelt. Plaan on täiendada häirete definitsioonide osa psüühikahäireid kogenud inimeste panusega – kuidas kirjeldavad nemad oma kogemust ise ning defineerivad enda diagnoosi oma sõnadega? Sel teemal on alati oodatud lugejakirjad!
Võta ühendust ja anna teada, kuidas näed sina oma vaimse tervise taastumise teekonda, et saaksime seda ka teistega jagada: triin@epill.ee
Triin Tasuja
